Kuperjanovi üksiku jalaväepataljoni rinnamärk

23. detsembril 1918 formeeris leitnant Julius Kuperjanov Tartumaal, Puurmannis partisanisalga. 6. jaanuaril 1919 kehtestas Kuperjanov oma partisanide tunnuseks tema enda poolt Vene surmapataljonide eeskujul kujundatud käiseembleemi, mille vähendatud kujutis moodustas hilisema rinnamärgi südamiku. Esimesed käiseembleemid õmbles välja Kuperjanovi abikaasa Alice. 1920-ndate aastate teisel poolel valmistati Tartus Kuperjanovi partisanide rügemendi rinnamärk ja selle miniatuurid.

 

 

 
 

13. septembril 1934 kinnitati Kuperjanovi üksiku jalaväepataljoni rinnamärgi uus statuut. Märk sümboliseerib Kuperjanovi partisanide kartmatust ja surmapõlgust (surnupealuu ja säärekondid). Vabadussõja-aegse väeosa eeskujul ollakse alati valmis ohverdama oma elu (valge ja must kui kuperjanovlaste traditsioonilised elu ja surma värvid) kodumaa vabaduse eest (rist).