Kalevi üksiku jalaväepataljoni rinnamärk

Spordiselts Kalev liikmeist 20. detsembril 1918 formeeritud Kalevlaste Malev – 25. detsembril 1919 laiendati see rügemendiks – kasutas käiseembleemina Kalevi märki. Hiljem kasutati Kalevi kilpi Kalevi üksiku jalaväepataljoni rinnamärgi elemendina. Märgi statuut kinnitati 5. juunil 1934. Rinnamärk sümboliseerib Kalevi üksiku jalaväepataljoni vaprust (mõõk kilbi all). Pataljon on alati valmis kaitsma (märgi aluseks olev kilp ja mõõgaga käsi kilbil) kodumaad ning tema vabadust (päike kilbi keskel). Seda tehakse sama võidukalt ja üksmeelselt (märki ümbritsev pärg), nagu kalevlased (E.S.S. Kalevi märk) Vabadussõjas (väeosa asutamise aasta ja mõõga käekaitsel Vabadussõja-aegse Kalevlaste Maleva tähtsaima ja ohvriterohkema lahingu nimetus; lahing peeti Landeswehriga Läti küla Skangali – läti keeles Skangalnsi – lähedal).