Scouts-rügemendi rinnamärk

Esimene Eesti Kaitseväes kastusele võetud rinnamärk. Märgid valmistati Tallinnas Netlovi kullassepatöökojas rügemendi formeerinud kapten Henry C. Reissari kavandi põhjal. Algselt pressiti need kas hõbedast või punasest vasest. Ohvitseridele nähti ette hõbedast, kõigile ülejäänutele punasest vasest märk.

 

 

 
 

25. detsembril 1918, esimesel jõulupühal andsid 34 skauti vandetõotuse, pärast seda tervitas kapten Reissar “vendscout’ekättpidi ja kinnitas igaühele rinda skaudimärgi. Märgil asetsev uhke põdrapea pidi tähistama skaudi suursugust vahvust ja erksust ning märgi ülemisel äärel paiknev ladinakeelne tekst “E PLURIBUS UNUM” (paljudest üheks) skautide juhtmõtet “Üks kõigi – kõik ühe eest!”
Scouts-rügemendi märk jäi ainsaks Vabadussõja perioodil asutatud Eesti väeosa rinnamärgiks, mille motiive kasutati ka hilisematel rügemendi rinnamärkidel. 1920-ndate aastate teisel poolel muudeti märk esinduslikumaks. Põdrapea, selle kohal asetsev tekst “EESTI SCOUTS” ja põhjatäht asetati siniseks emailitud põhjale. Sellisena kinnitati märgi põhikiri 15. detsembril 1930.

 
 

 
 

24. septembril 1934 kinnitati väeosa rinnamärgi uus põhikiri.
Scouts-rügemendi rinnamärk sümboliseerib skautide üksmeelsust (pealkirjad kilbil) ja seda, et väeosas ollakse alati valmis kaitsma kindlalt (Põhjanael), ausameelselt ja kangelaslikult (põdrapea) kodumaad (mõõgad riigivapiga). Seda tõotatakse teha Vabadussõja-aegse
Scoutsrügemendi (kilp) ohvrimeelsuse ja võidukusega (pärg). Märgil paiknev kuupäev 21. XII 1918 tähistab väeosa asutamise daatumit.