Kodutütred

Kodutütred on Naiskodukaitse eriorganisatsioon, mis tekkis poiste Noorte Kotkaste eeskujul.
3. oktoobril 1931 Tallinnas toimunud asutamiskoosolekul töötati välja organisatsiooni ajutine põhikiri, mille 19. jaanuaril 1932. a kinnitas kindralmajor Johannes Roska. Seda päeva loetaksegi Kodutütarde organisatsiooni asutamise päevaks. Lõplikul kujul võeti põhikiri vastu novembris 1933 Kodutütarde juhtide kongressil. Nime “Kodutütred” pakkus välja Naiskodukaitse Tallinna ringkonna juht Mari Raamot. Esimeseks Kodutütarde peavanemaks sai Salme Pruuden. Kodutütreks võis olla iga Eesti kodakondsusega tütarlaps vanuses 8–18 aastat. Vanuse järgi nimetati 8–13 aastaseid tüdrukuid hellakesteks. Alates 12. eluaastast võis katsete sooritamisel saada kodutütreks ja jääda aktiivseks liikmeks täiskasvanuks saamiseni. Organisatsiooni ülesandeks oli kasvatada Eesti tütarlastest tublid kodanikud, arendada neis rahvuslikku meelsust ning armastust kodu ja isamaa vastu. Õpiti esmaabi andmist, majapidamist ja käsitööd; erilist tähelepanu pöörati rahvusliku kultuuri tundmaõppimisele ja selle vaimu edasiarendamisele. Kodutütarde tõotus kõlas: “Tõotan olla korralik ja aus, armastada oma kodu ja isamaad, aidata ligimiset ja ustavaks jääda kodutütarde põhimõtetele ja määrustele.”