Noored Kotkad

Noorte Kotkaste organisatsioon asutati 27. mail 1930, mil Kaitseliidu vanematekogu kiitis heaks ja kinnitas “Noorte Kotkaste põhimääruse”.
Noorte Kotkaste kui Kaitseliidu abiorganisatsiooni ülesandeks oli kasvatada noori nii vaimselt kui kehaliselt mehisteks isamaalasteks ja kasulikeks Eesti kodanikeks. Noorte Kotkaste juhtlauseks oli “Isamaa auks – ole valmis!”, millele vastati “Alati valmis!”
Organisatsiooni võis kuuluda iga vähemalt kaheksa-aastane Eesti poiss, kes tunnistas Noorte Kotkaste põhimõtteid ja seadusi. Olenevalt vanusest ja oskustest jagunesid Noored Kotkad järkudesse, mis olid:

 

 

 

I Noorhaukad vanuses (8–13aastased)

1. pesapojad,

2. haukapojad,

3. noorhaukad.


 

 
     
 

II Noorkotkad (12aastased ja vanemad)

4. algajad,

5. pesakotkad,

6. kotkapojad,

7. noorkotkad.

 
     
 

III Juhid, kelleks võisid olla ka vanemad isikud

8. kotkajuhtid,

9. noortemagistrid.

 
     

Noorhaugaste väikseimaks struktuuriüksuseks oli pesa, mille eesotsas oli pesavanem. Pesad moodustasid pere, mille komandöriks oli haugas, kes allus vanahaukale. Noorkotkaste väikseimaks struktuuriüksuseks oli salk, mille eesotsas oli salgapealik. Salgad moodustasid rühma, mille komandöriks oli kotkas, kes allus vanakotkale. Haukaks ja kotkaks oli reeglina rühma liikmete eakaaslane, vanahaukaks ja vanakotkaks vanemad isikud. Pered ja rühmad moodustasid malevkonna, viimased omakorda maleva. 1940. aastal oli igal Eesti maakonnal oma noorkotkaste malev. Perede, rühmade, malevkondade ja malevate juures tegutsesid staabid, mis subordinatsiooni korras allusid peastaabile. Noorkotkaste kõrgeimaks juhiks oli peavanem, kes oli aruandekohuslane noorkotkaste kongressi ees ja keda nõustas kesk-vanematekogu. Aastani 1940 oli noorkotkaste peavanemaks kindral Johan Laidoner.

 

Katsed, lubadused ja tõotused

Haukapojaks saamiseks tuli pesapojal sooritada katsed ja anda pere juuresolekul vanahaukale või haukale lubadus, mille tekst oli järgmine:
“Mina luban olla sõnakuulelik, austada oma vanemaid, armastada oma kodu, täita noorhauka seadusi ja iga päev kellelegi rõõmu valmistada.”
Haukapoeg sai noorhaukaks siis, kui oli ennast tõestanud viiekuuse visa tööga noorhaugaste peres ja sooritanud eelmistest märksa tõsisemad katsed. Pesakotkaks saamiseks tuli algajal noorkotkal või noorhaukal sooritada katsed ja anda rühma juuresolekul vanakotkale või kotkale pühalik tõotus, kirjutades ühtlasi alla tõotuslehele. Tõotus kõlas: “Kinnitades ausõnaga annan pühaliku tõotuse kõike teha, mis minu võimuses, et täita oma kohust oma Eesti isamaa vastu, igal ajal aidata ligimest, ustavaks jääda noorkotka seadustele ja nende järele talitada. Olen alati valmis.” Pesakotkas sai kotkapojaks, kui oli ennast selleks noorkotkaste salgas vähemalt neli kuud ette valmistanud ja sooritanud võrdlemisi karmid 21 punktist koosnevad katsed. Näiteks pidi pretendent teadma, kuidas käituda lõhkuvate hobustega, oskama morse tähestikku ja tundma hästi geomeetriat. Kotkapoeg sai noorkotkaks, kui oli tegutsenud vähemalt neli kuud noorkotkaste salgas ja sooritanud lisaks noorkotka katsetele esmaabi, koka, signalisti ja pioneeri erialakatsed.

 

Noorkotka märk

Noorkotka märk kujutab endast põhjakotkast, kelle turjal Kalev lendas Eesti randa. Sarnaselt Kaleviga pidi ka noorkotkas leidma endale tegevusala, millele pühenduda. Kotkas on tugevuse ja jõu sümbol; ta lendab niisugustes kõrgustes, kus peavad asetsema noorkotka aated. Kotkas on tähelepanelik ja kõikenägija – samasugune peab olema ka noorkotkas. Märgil asetseva kotka hõlmas on liiliaõis, mis tähistab puhtust ja korralikkust. Õie kolm haru märgivad tõotuse kolme punkti: isamaa-armastust, ligemise aitamist ja organisatsiooni seaduste täitmist. Õie harusid ümbritsev side osutab noorkotkaste sõprusele ja ühtekuuluvusele. Märgil asetsev vabariigi vapp rõhutab, et noorkotkad on oma kodumaa pojad, Eesti Vabariigi kodanikud. Liiliaõis on vormindatud keskaegse noole otsana, selle all asetseb kompassinõel. Nii sümboliseeritakse sirget rada ja ausat sihti, mida mööda peab liikuma märgi kandja. Märgi allosas asetseval lindil on kiri “Alati valmis”. Lindi otsad on keeratud ülespoole, mis tähendab, et noorkotkas täidab oma kohustusi rõõmsal meelel ja naeratusega huulil. Et märke valmistasid mitmed firmad, võivad nad erineda üksteisest detailides, näiteks mõõtmetelt, šriftilt või kinnitusviisilt. Noorkotka märki kanti meelekohal mütsi paremal küljel. Miniatuurmärki tohtisid kanda erariiete revääril täiskasvanud kotkajuhid.