Võidupüha ja tuletooja märk

Võidupüha tähistamisele pandi alus 1934. aastal. Sellega tähistati Landesveeri purustamist 1919. aasta jaanilaupäeval Võnnu lahingus ja mälestati ühtlasi kõiki meie esiisade võitlusi: Ümera ja madisepäeva lahinguid, Jüriöö ülestõusu, vastuhakke Mahtras ja Anijas. Võidupüha olulisemaks osaks oli võidutulede laialisaatmine ja tulepeod, mis pidid sümboliseerima rõõmu ja mure ühist jagamist, s.t rahva ühtekuuluvust. Aastani 1938 riigivanema ja siit edasi vabariigi presidendi süüdatud võidutule viisid üle maa laiali kaitseliitlaste mootorrattapatrullid. Mootorratastele olid kinnitatud tuletooja märgid
(47,5x46 mm), millel tekst võidutule lähte- ja sihtkohaga ning aastaarv. Nende all tuld viiva maleva embleem (Ø 18 mm). Võidutuledega koos viidi üle maa laiali ka riigivanema või presidendi läkitus, mis kohtadel ette loeti. Võidupüha ilusat traditsiooni jätkati pärast Eesti taasiseseisvumist.