Vabatahtlik Kodanlik Õhukaitse

Riikidevahelised pinged ja 1930. aastate teisel poolel suurenenud sõjaoht tingis teiste maade eeskujul elanikkonna ettevalmistamist sõjaolukordadeks ka Eestis. See, mida tollal nimetati kodanliseks õhukaitseks, oli riigikaitsest sama lahutamatu kui sõjavägi ise, tema ettevalmistatus ja organiseeritus. Eestis loodi Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liit (VKÕ Liit) 28. veebruaril 1938. Organisatsiooni ülesandeks sai elanikkonna ettevalmistamine sõjaolukorraks üldiselt ja õhurünnakuteks eraldi. Selleks korraldati laialdast üleriigilist selgitustööd, propagandanädalaid ja mitmesuguseid kursuseid (üldettevalmistus, esmaabi, keemiline luure jne). Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liidu tegevus hõlmas sadu tuhandeid inimesi.

 
Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse märgid

5. aprillil 1939 kinnitatud märgid pidid:
1. sümboolselt siduma VKÕ alal tegutsevaid ja õhukaitset toetavaid isikuid;
2. arendama VKÕ liikmeis ühistunnet ja ergutama õhukaitsega mittehõlmatuil osalema VKÕ tegevuses;
3. eristama väliselt VKÕ alal organiseerunud isikud ülejäänutest.

Märke oli kahte liiki:

 
 

 

 
 

VKÕ liikme ja teenelise liikme märk

 

VKÕ liikmemärk on kilbikujuline. Märgi ülemisel osal, oksüdeeritud viirulise taeva foonil, on kujutatud kolme ründavat lennukit, mis sümboliseerivad õhuohtu. Kilbi alumisel osal, sinisest emailist tagapõhjal, on valgest emailist käsi, tähed “VKÕ” – Vabatahtlik Kodanlik Õhukaitse – ning elu- ja tööstuskeskuse suitsevad korstnad. Viimased sümboliseerivad elutegevuse jätkumist õhurünnaku tingimustes ja kaitsev käsi nende kohal tähistab üldrahvalikku õhukaitset. Märgil asetsev riigivapi kujutis viitab VKÕ riiklikule tähtsusele. Teenelise liikme märki ümbritseb kullatud tammepärg. Liikme märgi võis saada iga VKÕ liige, kes oli sooritanud katsed vähemalt õhukaitse üldkursuse õppekava ulatuses. Teenelise liikme märk anti VKÕ juhataja otsusel VKÕ liikmeile või teistele isikutele, kellel oli organisatsiooni ees erilisi teeneid. Majandusliku toetuse osutamisel pidi märgi saaja annetama VKÕ heaks vähemalt 20-kordse tegevliikme aastamaksu summa. Aastaks 1940 oli välja antud 55 VKÕ teenelise liikme märki. Tuntud riigi- ja seltsielu tegelaste hulgas said märgi sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner, Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa, Punase Risti president sanitaarkindral Hans Leesment ja endine peaminister Karl Eenpalu. VKÕ liikme ja teenelise liikme märke kanti kuue vasakul revääril. Naised võisid kanda märki prossina.