Piirivalve

Novembris 1918 loodi Kaitseliidus riigipiiride sulgemiseks Piirivalve Peavalitsus. 30. detsembril anti piirivalve rahandusministeeriumi alluvusse ja 1919. aastal allutati sõjavägede ülemjuhatajale. 1922. aastal allutati piirivalve siseministeeriumile ja loodi Piirivalve Valitsus. Vabariigi piir jaotati valve korralduseks 8 jaoskonna vahel: Tallinn, Narva, Peipsi, Tartu, Petseri, Valga, Pärnu ja Lääne jaoskond. 1923/24. aastal liideti Valga Petseri, Tartu Peipsi ja Pärnu Lääne jaoskonnaga. 1938. aastal nimetati Piirivalve Valitsus ümber Piirivalve Talituseks.

 
Piirivalve rinnamärk

Piirvalve rinnamärgil on kaks varianti: ühel on riigivapp vaskne, teisel kuldne. Rinnamärk kujutab tammepärga, mille harude vahel asetseb kaheteralist mõõka hoidev põhjakotkas. Kotkas kaitseb piiritulpa, mille tipus on riigivapp. Kõik see sümboliseerib piirivalvurite ennastsalgavust ja vaprust Eesti Vabariigi riigipiiride kaitsel. Pärja alumisel äärel on piirivalve asutamise daatum – 1. november 1922.

 

 

 

 

Piirivalve laskemeistrite märgid

 

 

 
 
Tollitöötaja ametimärk

Märk kinnitati 14. oktoobril 1936. Esineb kahte varianti: ühel numbrid peale tiftitud ja teisel värvitud. Ametimärk kujutab endast Vana-Rooma kaupmeeste kaitsejumala Mercuriuse atribuutikat: tiivulist kübarat ja nn heeroldikeppi. Märgile paigutatud ringis asus tollitöötaja number. Mercurius (Kreeka mütoloogias Hermes) oli roomlaste ettekujutuses uljas nooruk, kes liikus ringi tiivuliste sandaalide abil, kaitses lisaks kaupmeestele ka vargaid ja oli ühtlasi jumalate käskjalg.

 

 

 

 

Tollitöötajate spordiühingu "Viiking" rinnamärk