Politsei

12. novembril 1918 alustati Tallinnas miilitsaüksuste loomisega, millega pandi alus Eesti politseile. Miilitsa tööd koordineeris siseministeeriumi politseiosakond, kuid tegelikku tööd juhtisid ja ka palka maksid kohalikud omavalitsused. 17. detsembril 1919 kinnitas Asutav Kogu seaduse, mille järgi 1. jaanuarist 1920 likvideeriti omavalitsuste miilits ning asutati kriminaal- ja poliitiline politsei. 1. mail 1920. aastal alustas tööd ka kaitsepolitsei. 1925. aasta määruse põhjal ühendati need ühiseks politseiasutuseks, mida hakkas juhtima Politseitalitus, kes omakorda allus siseministrile. 4. juunil 1925. aastal alustas tööd kaheklassiline politseikool. Kõrgemas klassis valmistati ette konstaableid (õppeaeg 6 kuud) ja madalamas klassis kordnikke (õppeaeg 4 kuud).

 

Politsei ametimärk

Märk võeti kasutusele 15. novembril 1935.
Rinnamärk kujutab endast tammelehtedega ümbritsetud sinist emaileeritud kilpi, millel tagajalgadele püsti tõusnud lõvi hoiab esikäppadega väikest riigivappi. Kõik see sümboliseerib politseinikele kohast õilsust ja julgust (hõbedane lõvi). Lõvi püstine asend näitab valmisolekut avaliku korra, kodanike ja riigi huvide (väike riigivapp) kaitseks. Ametimärk oli mõeldud konstaablitele ja neist kõrgematele politseiametnikele ning eripolitseinikele assistendist alates. Märgi kandmine oli kohustuslik; eripolitsei ametnikud kandsid seda vasakpoolse revääri all varjatult.

 

 

 

 

Politsei numbrimärk

Märk võeti kasutusele 15. novembril 1935.
Numbrimärk oli kordnike, vanemkordnike ja allkonstaablite ametitunnuseks, mida kanti õlarihmal. Kordnike kohusetäitjad, kellel õlarihma polnud, kandsid seda vasakul rinnapoolel. Numbrimärki kanti vaid ametikohuste täitmisel.

 

 

 
 
Politseikooli lõpumärk
 
 

 
     
 

Alamale klassile

 

 

   
 

 
     
 

Kõrgemale klassile

 
 
Eesti Politsei Kehakasvatusorganisatsioonide (EPKL) Liidu märk

Märk kinnitati 5. mail 1928. a.
Märki võis ühekordselt annetada:
- kõikidele EPKL juhatuse liikmetele;
- välisvõistkondade esindajatele ja kaptenitele, samuti aupeakohtunikele, kes on toiminud EPKL ja teiste maade politsei spordiorganisatsioonide vahelistel võistlustel;
- eriliste teenete eest politsei kehakultuuri arendamise ja toetamise eest Eestis.
Eesti Politsei Kehakasvatusorganisatsioonide Liidu märgi omanikel oli vaba pääs kõikidele võistlustele ja sõprusmängudele, mis olid korraldatud EPKL-i või selle allorganisatsioonide poolt.

 

 

 

 

Tallinna Politsei Spordiringi märk
 
 

 

 

Eesti Politsei Kehakasvatusorganisatsioonide Liidu meistrimärk

1927. aastal annetas riigivanem politseile nn spordimeistrite raamatu, Eesti Politsei spordimeistrite raamatu riigivanemalt, kuhu kanti politseinike iga-aastaste meistrivõistluste võitjad ning mida on ka kujutatud spordimeistri märgil. Eesti Politsei spordimeistri nimetuse võis saada iga-aastastel ülemaalistel võistlustel järgmistel spordialadel:
laskmine (3 distsipliinis);
kergejõustik (6 alal);
raskejõustik (tõstmises 5, maadluses 6, jiu-jitsu 7 ja poksis 8 kaalukategoorias);
suusatamine (2 distantsi kokkuvõttes);
jalgrattasõit (trekil 5,25 km ja maanteel 20 km rakmetes sõidu kokkuvõttes);
ujumine (3 stiili kokkuvõttes).
Meistrimärk anti välja ühekordselt, st ainult esmakordsel meistriks tulekul, kuna diplomid anti kätte ja võitjate nimed
kanti raamatusse igal aastal. Samuti oli politseimeistril õigus kanda erilist mõõga või täägi sangrihma.
Märk kinnitati 23. märtsil 1928. a.